Kolotorjuu já steŋgimsajanmáávsu ucâmeh lekkâseh irâttâssáid cuáŋui- vyesimáánust
Tiedote
Tiedote 9.4.2021 Kustannustuen ja sulkemiskorvauksen haut aukeavat yrityksille huhti-toukokuussa, inarinsaame
Tiäđáttâs 9.4.2021
Kolotoorjâ lii uáivildum irâttâssáid, moi kävppijoto lii kiäppánâm paijeel 30 prosenttid koronaepidemia tiet. Steŋgimsajanmáávsu pyehtih uuccâđ mikro- já uccâirâttâsah, moi äššigâsvisteh láá steŋgejum lavváin tâi virgeomâháá miärádâssáin. Kolotorjuu kuálmád uuccâmpaje álgá 27.4.2021 já steŋgimsajanmáávsu 12.5.2021. Irâttâsah oceh kuohtuid torjuid Statâkontturist (Valtiokonttori).
Kolotoorjâlaahân láá tohhum nubástusah moh máhđulisteh torjuu mieđettem njyebžilubbooht ohtuuirâtteijeid já uccâirâttâssáid sehe uđđâ steŋgimsajanmáávsu koronaepidemia tiet steŋgejum irâttâssáid. Täsivääldi president nonnij kolotoorjâlaavâ nubástusâid 9.4.2021, já laahâ puátá vuáimán 12.4.2021.
Mij lep peividâm kolotorjuu västidiđ taan ääigi tárboid. Tot váldá tääl pyerebeht huámášumán sehe uccâ já stuorrâ irâttâsâid. Lasseen mij uážžup pargoniävvun sajanmáávsu uccâ irâttâssáid, maid virgeomâhááh láá steŋgim korona tiet. Mij valmâštâllâp eidu tääl meiddei stuorrâ irâttâsâi steŋgimsajanmáávsu já tábáhtustáhádâs, iäláttâsminister Mika Lintilä iätá.
Statâkontturist lii hárjánem kolotorjuu mááksun piejâmist jo kyehti oovdeb toorjâpaajeest. Mii uážžum äššigâsmacâttâs vuáđuld mij lep luhostum pargoost pyereest. Tondiet mij väldip aainâs pargon kuálmád kolotorjuu lasseen meiddei uđđâ steŋgimsajanmáávsu mááksun pieijâm, toimâsyergijođetteijee Jyri Tapper Statâkontturist iätá.
Kolotoorjâ irâttâssáid, moi kävppijoto lii kiäppánâm
Kolotorjuu kuálmád uuccâmpaje lii uáivildum irâttâssáid, moi kävppijoto lii koronapandemia tiet kiäppánâm paijeel 30 prosenttáin toorjâpaajeest 1.11.2020–28.2.2021, ko tom verdid válduášálávt sullâsijn äigipoojijn iivij 2019–2020.
Puoh toimâsuorgij irâttâsah pyehtih uuccâđ kolotorjuu. Statârääđi addel cuáŋuimáánust asâttâs toimâsuorgijn, moh pyehtih uuccâđ torjuu laseagâstâlmijttáá. Taah láá toimâsyergih, moi kävppijoto lii kiäppánâm ucemustáá 10 prosenttid toorjâpaajeest. Jis irâttâs ij kuulâ asâttâsâst uáivildum toimâsuárgán, tot kalga agâstâllâđ sierâ kävppijođo kiäppánem korona tiet.
Kolotoorjâ lii sajanmáksu irâttâs sujâhánnáá koloin já pälkkikoloin, mutâ toin ij sajanmaksuu kävppijođo kiäppánem. Sujâhánnáá koloh láá tääl miäruštâllum laavâst ovdebáá tärhibeht. Lasseen pargoadeleijee uálgikoloin, tegu sosiaaltorvomáávsuin já pargotiervâsvuotâkoloin, puáhtá puátteevuođâst sajanmäksiđ tiätu uássus.
Ohtuuirâtteijeeh oceh torjuu puátteevuođâst Statâkontturist
Kolotoorjân máksoo irâttâssáid ucemustáá 2000 eurod, jis toorjâiävtuh tievih. Taat helppee eromâšávt ohtuuirâtteijei tile. Toorjâ mieđettuvvoo irâttâsâi kävppijođo kiäppánem já olášum koloi vuáđuld.
Vâi irâttâs puávtáččij uuccâđ kolotorjuu, tast kalga leđe Y-tubdâldâh. Vatâmuššân lii meiddei, ete irâttâsâst láá toorjâpaje ääigi ucemustáá 2000 euro verd toháliih koloh.
Torjuu enâmusmeeri stuárru, mii pelestis västid eromâšávt stuorrâ irâttâsâi tárboid. Irâttâs puáhtá uážžuđ miljovn eurod torjuu, ko ovdebái uuccâmpoojijn pajerääji lii lamaš 500 000 eurod.
Raavvâdviäsuh já eres steŋgejum irâttâsah pyehtih uážžuđ steŋgimsajanmáávsu
Irâttâssáid máksoo sajanmáksu, jis toi toimâviistijd kalga láá laavâ tâi virgeomâhâšmiärádâs mield toollâđ kiddâ. Uđđâ steŋgimsajanmáksu kuáská uccâ irâttâssáid já mikroirâttâssáid, main láá enâmustáá 49 parged. Steŋgejum irâttâsah pyehtih uuccâđ meiddei kolotorjuu.
Stuárráb irâttâsâi steŋgimsajanmáksu lii valmâštâlmist. Pargo- já iäláttâsministeriö ráđádâl eidu tääl Euroop komissioin stuorrâ irâttâsâi torjuu iävtuin já enâmusmeerijn.
Steŋgimsajanmáksu kuáská raavvâdviäsoid já eres ravâdemirâttâssáid, moh láá steŋgejum koskâpuddâsávt äššigâsâin ijjâdem- já ravâdemtoimâmist adelum lavváin. Purrâmuš viežžâmân vyebdim lii kuittâg loválâš. Sajanmáksu rekinistoo ton tooimâ uásild, moos steŋgim kuáská.
Sajanmáávsu puáhtá mäksiđ meiddei irâttâssáid, maid kieldâ tâi kuávluhaldâttâhvirgádâh lii meridâm steŋgimnáál njuámmootavdâlaavâ vuáđuld. Taah láá ovdâmerkkân lihâdem- já valastâllâmvisteh já sávrusalih, almoliih säävnih, vuojâdemhaalih já lávgumviäsuh sehe sistesierâdempääihih.
Steŋgimsajanmáksu vuáđuduvá irâttâs koloid kuovâmáánust 2021
Sajanmáksu máksoo irâttâssáid ton ääigist, mon toh láá kiddâ. Jis irâttâsâi äššigâsmeeri lii räijejum, mutâ toh iä lah ollásávt steŋgejum, toh iä pyevti uuccâđ steŋgimsajanmáávsu.
Steŋgimsajanmáksu vuáđuduvá irâttâs koloid kuovâmáánust 2021 sehe almottâsân tast, mon stuorrâ uásán finnodâhtooimâst steŋgim kuáská. Pälkkikoloin sajanmáksoo 100 prosenttid já eres koloin, tegu láigukoloin, 70 prosenttid.
Sehe kolotorjuu já steŋgimsajanmáávsu meereest huámášuvvojeh ovdil mieđettum koronatorjuuh. Torjui enâmusmeeri ij uážu leđe stuárráb ko 1,8 miljovn eurod EU statâtoorjânjuolgâdusâi mield.
Kolotorjuu uuccâm lii áávus 23.6.2021 räi. Steŋgimsajanmáávsu kalga uuccâđ neelji mánuppaje siste ton kalendermánuppaje nuhâmist, kuás kenigâsvuotâ toollâđ toimâviistijd kiddâ nuuvâi.
Kolotorjuu vuossâmuš uuccâmpaje uárnejui syeini-porgemáánust 2020. Nubbe uuccâmpaje aalgij juovlâmáánust 2020 já nuuvâi kuovâmáánust 2021. Kuálmád uuccâmpajan já steŋgimsajanmááksun lii väridum ohtsis 356 miljovnid eurod ruttâ.
Lasetiäđuh:
iäláttâsminister spesiališedeijee Jenny Hasu, p. 029 504 7213
ráhtulâšvuotâräđiolmooš Mikko Huuskonen, PIM, p. 029 506 3732
jođetteijee äššitobdee Maija Lönnqvist, PIM, p. 050 331 3791
Laahâ kolotorjust
Koččâmušah já vástádâsah kolotorjust já steŋgimsajanmáávsust (suomâkielân)
Toimâmravvuuh irâttâssáid koronatiileest (suomâkielân)
Tiletiäđuh irâttâsruttâdmist koronatiileest (suomâkielân)
Statâkonttur kolotoorjâsiijđoh (suomâkielân) haekustannustukea.fi
Statâkonttur steŋgimsajanmáksusiijđoh (suomâkielân) valtiokonttori.fi/sulkemiskorvaus
